Palav tervitus
Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulekust osavõtjate auks 2005 aastal paluti minul valmistada lõke. Räpina piirkonna esimehele oli võimatu keeldumisega vastata vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei keeldu Enu ise kunagi oma abi pakkumast kui seda vajatakse. Teiseks olin tol ajal Enu mõjutusel saanud seltsi noorliikmeks et peale katseaega saada juba täisväärtuslikuks seltsi liikmeks.
Lõkke tegemine ei kuulu keeruliste tööde hulka. Küll aga oli selle mastaabi osas väike erinevus. Kokkutulekule oli oodata mitmed sajad osavõtjaid ning lõkke suurus ja põlemisaeg peaks olema piisav.
Kava teostamiseks oli vaja sobivat põletusmaterjali, masinaid transpordiks, lõkke kuju projekti ja muidugi tegijaid inimesi. Kogu projekt tuli täita minimaalsete kuludega või veel parem ilma kuludeta.
Lõkke kujuks pidasime parimaks nelja seinaga palkmaja kontuuri. Juba ammustel aegadel kasutasid looduses viibijad paarist palgist seinaks laotud lõket öisteks ööbimisteks kohtades kus materjali oli saada. Lõkkeks sobiva materjali leidmiseks õnnestus ümbruskonna metsadest leida üksikuid laojääke mida firmad ei olnud realiseerinud materjali suure läbimõõdu, kvaliteedi ja vähese koguse tõttu. Materjali tasuta äraveoks saime omanikelt nõusoleku. Nii õnnestus tähtsa ürituse tarbeks varuda lõkkematerjali ning ühtlasi jätta piirkonna looduses viisakas väljanägemine.
Transport metsast lõkkeplatsi ja seal seina tõstmine toimus väga lahke firma metsaveo autoga tasuta. Mootorsaega lõikasin igale palgile sobiva tapi et seinad koos püsiksid. Nelja seina vahe sai samuti materjali täis laetud ning täiendavalt lisatud kuiva materjali süütamise hõlbustamiseks. Lõkke seina mõõdud olid 3x3 meetrit ning kõrgus samuti pea 3 meetrit. Lõkke tippu sai tervitustekst, mis soojendas paljusid kokkutulekust osavõtjaid juba enne lõkke süütamist.
Kokkutulekust osavõtjad said nautida lõket kuni lahkumiseni. Käisin veel kahel hommikul palke kokku lükkamas, et lõket jätkata. Viimased palgijupid sai kokku teisipäeva hommikul. Ajaliselt põles lõke neli ööpäeva. Kokkutulekule saabumise õhtu oli vihmane ning veidi jahe. Inimestel oli mõnus selle paistel end soojendada. Mõned nautisid seda võimalust hommikuni välja Lõkke saamiseks andsid oma vabatahtliku panuse Airi, Tõnis, Jaan, Villu, Kristiin, Kristjan ja Mihkel. Kogu ettevõtmine ei möödunud siiski rahaliste kulutusteta. Kuna materjal oli koorimata siis tappide väljalõikamisega nürines saekett. Selle teritamiseks ostis Enu uue viili mis maksis tol ajal 15 väärtuslikku Eesti krooni. Seega leidis jälle kinnitust tõsiasi, et tasuta ei saa midagi.
Nagu tavaks on saanud annab kokkutulekule kaalu presidendi ja lähiriikide esindajate osavõtt. Ka seekord oli külalisi kuni St. Peterburini välja. Tavaks on saanud Räpina ürituste ajal ka külaliste vastuvõtt Eevi ja Enu Mäela koduaias kus Eevi kostitas külalisi omavalmistatud hõrgutistega.
Veelkord palav tervitus neile, kes said osa võtta Räpina kokkutulekust 2005 ja saavad nautida sooja jooki Räpina kokkutuleku meenutuseks valminud tassist.
Räpinas, 05.05.2014.a.
Enn Reinvee
Lõkke tegemine ei kuulu keeruliste tööde hulka. Küll aga oli selle mastaabi osas väike erinevus. Kokkutulekule oli oodata mitmed sajad osavõtjaid ning lõkke suurus ja põlemisaeg peaks olema piisav.
Kava teostamiseks oli vaja sobivat põletusmaterjali, masinaid transpordiks, lõkke kuju projekti ja muidugi tegijaid inimesi. Kogu projekt tuli täita minimaalsete kuludega või veel parem ilma kuludeta.
Lõkke kujuks pidasime parimaks nelja seinaga palkmaja kontuuri. Juba ammustel aegadel kasutasid looduses viibijad paarist palgist seinaks laotud lõket öisteks ööbimisteks kohtades kus materjali oli saada. Lõkkeks sobiva materjali leidmiseks õnnestus ümbruskonna metsadest leida üksikuid laojääke mida firmad ei olnud realiseerinud materjali suure läbimõõdu, kvaliteedi ja vähese koguse tõttu. Materjali tasuta äraveoks saime omanikelt nõusoleku. Nii õnnestus tähtsa ürituse tarbeks varuda lõkkematerjali ning ühtlasi jätta piirkonna looduses viisakas väljanägemine.
Transport metsast lõkkeplatsi ja seal seina tõstmine toimus väga lahke firma metsaveo autoga tasuta. Mootorsaega lõikasin igale palgile sobiva tapi et seinad koos püsiksid. Nelja seina vahe sai samuti materjali täis laetud ning täiendavalt lisatud kuiva materjali süütamise hõlbustamiseks. Lõkke seina mõõdud olid 3x3 meetrit ning kõrgus samuti pea 3 meetrit. Lõkke tippu sai tervitustekst, mis soojendas paljusid kokkutulekust osavõtjaid juba enne lõkke süütamist.
Kokkutulekust osavõtjad said nautida lõket kuni lahkumiseni. Käisin veel kahel hommikul palke kokku lükkamas, et lõket jätkata. Viimased palgijupid sai kokku teisipäeva hommikul. Ajaliselt põles lõke neli ööpäeva. Kokkutulekule saabumise õhtu oli vihmane ning veidi jahe. Inimestel oli mõnus selle paistel end soojendada. Mõned nautisid seda võimalust hommikuni välja Lõkke saamiseks andsid oma vabatahtliku panuse Airi, Tõnis, Jaan, Villu, Kristiin, Kristjan ja Mihkel. Kogu ettevõtmine ei möödunud siiski rahaliste kulutusteta. Kuna materjal oli koorimata siis tappide väljalõikamisega nürines saekett. Selle teritamiseks ostis Enu uue viili mis maksis tol ajal 15 väärtuslikku Eesti krooni. Seega leidis jälle kinnitust tõsiasi, et tasuta ei saa midagi.
Nagu tavaks on saanud annab kokkutulekule kaalu presidendi ja lähiriikide esindajate osavõtt. Ka seekord oli külalisi kuni St. Peterburini välja. Tavaks on saanud Räpina ürituste ajal ka külaliste vastuvõtt Eevi ja Enu Mäela koduaias kus Eevi kostitas külalisi omavalmistatud hõrgutistega.
Veelkord palav tervitus neile, kes said osa võtta Räpina kokkutulekust 2005 ja saavad nautida sooja jooki Räpina kokkutuleku meenutuseks valminud tassist.
Räpinas, 05.05.2014.a.
Enn Reinvee
Ilmus Jaan Eilarti bibliograafia
Jaan Eilart : bibliograafia 1948–2004 / Sirje Tammoja koost. ja toim. ; kaane kujund. M. Tang. Trt., 2005. 205, [1] lk. : ill. – Reg-d: isikunimede, teema-, kohanimed.
Jaan Eilarti personaalbibliograafia, mees on tuntud ja tunnustatud loodusteadlane ja looduskaitsja, looduse, kodu, kultuuri ja Eestimaa populariseerija. Jaan Eilarti kirjutisi pole lihtne raamatuks kokku seada. Tema tööd on laiahaardelised nii käsitletud temaatika kui ilmumiskohtade poolest. Siiski on koostajal taotluseks anda võimalikult täielik ülevaade Jaan Eilarti töödest ja kirjutistest tema kohta. Teadlikult on välja jäetud artiklid, ülevaated ja sõnumid, kus ainult mainitakse Jaan Eilartit.
Kirjed esitatakse ühtses numeratsioonis, järjestatud kronoloogiliselt ilmumisaasta järgi. Aasta piires on tööd algul ladina, seejärel slaavi tähestikus.
Bibliograafia esimene osa kajastab Jaan Eilarti töid. Igas aastas ¯ kui seda esineb ¯ on ettepoole toodud üksikväljaanded või andmed koostatud kogumikest, seejärel antakse artiklid.
Teises osas on registreeritud Jaan Eilarti toimetatud või tema kui toimetuskolleegiumi liikme tööd ning tõlked.
Kolmandas osas on kirjutised Jaan Eilarti kohta.
Bibliograafia kasutamist hõlbustavad isikunimede register ja teemaregister. Eestikeelne nimede register sisaldab kõiki väljaandes esinevaid isikunimesid, venekeelne aga ainult venekeelsetes kirjetes ja resümeedes esinevaid nimesid. Isiku kohta käivate kirjete numbrid on toodud sulgudes. Rohkearvuliselt esinevatelt pseudonüümidelt tehakse viide Jaan Eilarti nimele. Teemaregister on koostatud ainult bibliograafia esimeses osas registreeritud tööde kohta.
Käesoleva bibliograafia koostamisel võeti aluseks Tartu Ülikooli Raamatukogu kartoteek Tartu Ülikool: ajalugu; õppejõudude, teenistujate ja kasvandike biobibliograafia (1632–1710, 1802–2001→), riiklikud väljaanded Raamatukroonika, Artiklite ja Retsensioonide Kroonika, elektroonilised andmebaasid, mõned erialased ja isikubibliograafiad ning Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt välja antud Jaan Eilarti töid 1948–1993. (Tartu, 1993). Viimane ei ole praktiliselt kättesaadav, kuna seda trükiti ainult 8 eksemplari.
Jaan Eilarti personaalbibliograafia, mees on tuntud ja tunnustatud loodusteadlane ja looduskaitsja, looduse, kodu, kultuuri ja Eestimaa populariseerija. Jaan Eilarti kirjutisi pole lihtne raamatuks kokku seada. Tema tööd on laiahaardelised nii käsitletud temaatika kui ilmumiskohtade poolest. Siiski on koostajal taotluseks anda võimalikult täielik ülevaade Jaan Eilarti töödest ja kirjutistest tema kohta. Teadlikult on välja jäetud artiklid, ülevaated ja sõnumid, kus ainult mainitakse Jaan Eilartit.
Kirjed esitatakse ühtses numeratsioonis, järjestatud kronoloogiliselt ilmumisaasta järgi. Aasta piires on tööd algul ladina, seejärel slaavi tähestikus.
Bibliograafia esimene osa kajastab Jaan Eilarti töid. Igas aastas ¯ kui seda esineb ¯ on ettepoole toodud üksikväljaanded või andmed koostatud kogumikest, seejärel antakse artiklid.
Teises osas on registreeritud Jaan Eilarti toimetatud või tema kui toimetuskolleegiumi liikme tööd ning tõlked.
Kolmandas osas on kirjutised Jaan Eilarti kohta.
Bibliograafia kasutamist hõlbustavad isikunimede register ja teemaregister. Eestikeelne nimede register sisaldab kõiki väljaandes esinevaid isikunimesid, venekeelne aga ainult venekeelsetes kirjetes ja resümeedes esinevaid nimesid. Isiku kohta käivate kirjete numbrid on toodud sulgudes. Rohkearvuliselt esinevatelt pseudonüümidelt tehakse viide Jaan Eilarti nimele. Teemaregister on koostatud ainult bibliograafia esimeses osas registreeritud tööde kohta.
Käesoleva bibliograafia koostamisel võeti aluseks Tartu Ülikooli Raamatukogu kartoteek Tartu Ülikool: ajalugu; õppejõudude, teenistujate ja kasvandike biobibliograafia (1632–1710, 1802–2001→), riiklikud väljaanded Raamatukroonika, Artiklite ja Retsensioonide Kroonika, elektroonilised andmebaasid, mõned erialased ja isikubibliograafiad ning Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt välja antud Jaan Eilarti töid 1948–1993. (Tartu, 1993). Viimane ei ole praktiliselt kättesaadav, kuna seda trükiti ainult 8 eksemplari.